Idee talletada Nõmme ajalugu hakkas idanema 87 aastat tagasi, 1935. aasta suvel. Konkreetsema vormi võttis see mõte sama aasta 13. novembril, kui Nõmme linna haridusnõukogus vastav otsus langetati. Kaks nädalat hiljem, 27. novembril, asutati Nõmme Linna Muuseumi Komitee.
Ruumid saadi Nõmme algkooli majja Pärnu maanteel (praegune Nõmme muusikakool). Ekspositsiooni loomiseks tehti üleskutse ajakirjanduses. Muuseum seadis eesmärgiks võimalikult täpselt ja põhjalikult talletada kõik Nõmme omavalitsusse ja seltskondlikku ellu puutuv, säilitada siin elanud kuulsate isikute eraarhiivid ja isiklikud asjad. Viimastest jõudsid muuseumi valdusse kirjanik Peeter Grünfeldtile kuulunud isiklikud asjad, teenetemärgid, raamatud jms. Aukohal oli kunstnik Rudolf Sajori akvarell «Nõmme esimene suvila». Samas on teada, et Nikolai von Glehni isiklikest asjadest jõudsid muuseumisse vaid üksikud esemed. Praeguseks on nendest teada vaid üks, ühest puutüvest õõnestatud kapp, kus Glehn olevat hoidnud oma lauanõusid. Hiljem oli see hoiul Hiiu koolimajas ning jõudis sealt Nõmme tähetorni, kus asub tänaseni.
Aastal 1940, pärast Nõmme liitmist Tallinnaga, muuseum likvideeriti. Varade ülevõtmise akt allkirjastati sama aasta 22. oktoobril. Nõmmega otseselt seotud esemed ja dokumendid läksid Tallinna linnamuuseumile (kuhu pidi tulema Nõmme tuba) või linnaarhiivile. Osa materjale anti kirjandusmuuseumile. Nõmme tuba muidugi ei tulnud, uue võimu ideoloogilised eesmärgid olid teised.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõmme linnaosa moodustamist hakkasid mõlkuma ka mõtted oma muuseumi taastamiseks. Juba 1990. aastate keskpaigast algasid Nõmme Heakorra Seltsi initsiatiivil otsingud selle idee elluviimiseks. Konkreetsemaks muutus tegevus 2000. aastate alguses. Siis leiti ka selleks igati sobiv koht, Nõmme jaamahoone ühe tiiva vabanenud ruumid. Vaid mõni aasta varem (1999) oli taastatud ka jaamaesine varikatus. Sisekujunduse tegi ja vitriinid projekteeris sisearhitekt Tiiu Lõhmus. Tema tegi hiljem ka muuseumi esimese näituse – Nõmmel 1930. aastatel kasutusel olnud tapeedid ja nööbid.
Vajalikud tööd, mis algasid 2001. aasta augustis ning läksid maksma ligi pool miljonit krooni (u 32 500 eurot), tegi AS Gustaf. Lisaks kulus 271 000 krooni (u 17 600 eurot) mööbli ostmiseks ja vitriinide valmistamiseks. Muidugi – praegused ja tolleaegsed hinnad pole eriti võrreldavad.
Pidulik avamine toimus 20 aastat tagasi, 28. veebruaril 2002. Värske asutuse juhatajaks sai staažikas pedagoog Piret Loide. Tuli taas alustada nullist – üleskutsed ajakirjanduses tuua muuseumisse Nõmme-teemalisi fotosid, dokumente ja esemeid, nõmmelaste tarbeesemeid jms. Ning seda materjali tuligi! Nende baasil leidsid ekspositsioonis kajastust nõmmelaste elu erinevad tahud – olme, haridus, kultuuri- ja seltsielu, tuntud ja teenekate nõmmelastega seotud esemed jms.
Algasid Nõmme-teemalised ekskursioonid, koolitunnid ja näitused. Piret Loide koostas mitmed kohalikku elu kajastavad albumid ja trükised. Nõmmelaste mälestuste baasil sündisid sellised väljaanded nagu «Nõmme elulood» (2003), «Nõmme koolilood» (2003/2004), «Nõmme perelood» (2004/2005), «Nõmme majalood» (2005/2006) ja «Nõmme tänavalood» (2006/2007). Lisaks iga-aastased kalendrid ja muudki huvitavat. Muuseumis korraldati ajaloo- ja kunstinäitusi, toimusid kohtumisõhtud ja raamatute esitlused.
Muuseumi pilet maksis tol ajal 10 krooni (u 65 senti praeguses vääringus), õpilastel ja pensionäridel tuli välja käia 5 krooni. Läksid aastad ja tegijad lahkusid. Vahepeal soikunud tööd on viimasel aastal taas üritatud elavdada. Museaalide digiteerimine ja muuseumi kodulehe arendamine – need on olnud viimase kahe aasta märksõnad. Lisaks koolitunnid-loengud Nõmme kooliõpilastele.
Artikkel ilmus Nõmme Sõnumites 25.02.2022.