Juba XIX sajandi keskpaigas hakkasid tallinlased korraldama väljasõite Sinistele mägedele (Blauen Berge – Mustamäe tolleaegne levinum nimi). Nii polegi imestada, et varsti pärast Peterburi–Tallinn–Paldiski raudtee valmimist 1870. aastal pöördusid suvitajate pilgud värske tehnikaime poole. 8. (20.) mail 1872 ilmus ajalehes Revalsche Zeitung lugeja kiri ettepanekuga Tallinnast Paldiskisse sõitvatel rongidel teha peatus ka 7 versta kaugusel linnast, kus huvilistel oleks hea loodusesse minna. Olgu märgitud, et tol ajal oli Tallinn-Paldiski liinil vaid kaks vahejaama – Keila (Kegel) ja Klooga (Lodensee). 

Raudteevalitsus tegutses neil aegadel operatiivselt ning kliendi soov oli seaduseks ja juba paari päeva pärast ilmus lehes positiivne vastus. Sama aasta 15. (27.) juunil  1872 ilmuski suvisesse sõiduplaani uus kohmaka nimetusega peatus: Peatus Seitsmendal Verstal (Haltestelle auf der 7. Werst; Остановочный пункт на 7. вёрсте). Nimetus oli kooskõlas tolleaegse vene (ning hilisema nõukogude) nimepraktikaga, kus määrav polnud mitte kohalik nimi, vaid kaugus mõnest tuntud paigast, siinkohal Tallinnast. Esialgu oli see vaid hooajaline peatus ja töötas sama aasta 1. oktoobrini. 1872/73 aasta talvise sõiduplaani järgi siin rongid ei peatunud, küll aga asutati uus peatuspunkt Sauele (Friedrichshof). 1873. aasta suvisesse sõiduplaani ilmus peatus taas kuid veidi muutunud ja veelgi kohmakama nimega – 7. versta Tallinnast asutatud peatus (Nõmme) (Auf der 7. Werst von Reval erbauten Anhaltepunkte (Nömme); (Nömme); Установленный на 7. вёрсте от Ревеля oстановочный пункт (Неммe) Alles 1874. aastal suvel loobuti sellest pikast lohisevast nimest ja jäädi suupärasema Nõmme juurde.

Siinkohal peab tegema väikese selgituse. Tolleaegsel Venemaa raudteel arvestati vahemaid mitte suurimast jaamast, vaid lõppjaamast. Nii oli see ka Balti raudteel, kus lõppjaamaks oli Paldiski, mitte Tallinn. Selle loogika järgi polnud Nõmme mitte peatus 7. verstal, vaid hoopis peatus 38. verstal – Paldiski ja Tallinna vahemaa mööda raudteed on 45 versta. Inimene, kes polnud asjaga kursis, võis nime järgi arvata, et uus peatus asub kuskil Paldiski ja Klooga vahel. Vastuolu kaotamiseks rõhutati uue nime puhul, et verstasid loetakse erinevalt tavale Tallinnast. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et 7. verstapost siiski oli, kuid asus maanteel. Nimelt on Tallinna Linnaarhiivis 1873. aasta sügisest pärit kaart, kus on peal Nõmme peatus ning raudteeülesõit. Pärnu maanteel, sadakond meetrit ülesõidust praeguse Nõmme keskuse poole näemegi verstaposti tähist ning teksti: 7 Werst aus Reval. Seda siiski vaid eestlaste omavahelises kõnekeeles. Sõiduplaanides ilutses saksapärane Nömme või venepärane Неммe.