Nõmme teise raudteejaama – Pääsküla – rajamine on seotud Peeter Suure merekindluse ametnike asunduse, Peetri Aedlinna (Петровская Слобода), rajamisega. Asunduse elanikel oli probleem, kuidas pääseda oma teenistuskohta Tallinnasse. Lähim rongipeatus Nõmmel asus siit ju mitu head versta eemal. Nii pandigi raha kokku ning tehti uus peatus, „platvorm Petrovskaja Sloboda”, rahvakeeles lühidalt Petrovka. See võeti kasutusele 1. mail 1915 ning läks maksma 602 rubla 86 kopikat. Selle raha eest ehitati madal platvorm ning jaamahoonegi. Raudteevalitsusega sõlmiti leping: peatust peetakse aedlinna kulul ülal seni, kuni tema aastakäive on alla 1000 rubla.

Vaatamata sõjaaegsele kitsikusele jõuti selle käibeni juba esimese kolme kuuga ning 1915. aasta lõpus oli käive juba üle kolme ja poole tuhande. Nii pöördutigi Looderaudtee juhtkonna poole palvega peatus 1. jaanuarist 1916 oma bilanssi võtta. Paraku tsaariaegne bürokraatia venitas protsessiga. Kuid ega vastaski olnud „papist poisid”, ikkagi merekindluse ametnikud, kellel kroonuvärk hästi selge. Abipalve saadeti endisele Eestimaa kubernerile ning tolleaegsele senaatorile Izmail Korostovetsile. Vanad tutvused aitasid ning 1916. aasta suvel sai probleem oma loogilise lahenduse. Taotlus harutee rajamiseks aga läbi ei läinud, see küsimus lahendati alles Eesti Vabariigis.