Nõmme ettevõtlus ja majanduselu

Kaubandus

Esimene Nõmme pood asus vanas kõrtsis, kus peale “märjukese” müüdi tikke, petrooleumi, tubakat jms. Esimese toiduainekaupluse avas Tallinna kaupmees Langebraun 1880. aastal. Järgnes Methusalemi kauplus Pärnu maanteel, Mirjami oma Nõmme keskuses jt.

Pangandus

Pärast Nõmme saamist omavalitsuslikuks üksuseks 1917. aastal tekkis siin vajadus ka oma panga järele. Toimus hoogne ehitustegevus, tihedalt tekkis uusi ärisid. Et aga oma rahaasutus puudus, oli laenude saamine aeganõudev ja tülikas toiming. Jõuti tõdemuseni, et krediidiküsimused tuleb lahendada kohapeal.

Kindlustussüsteem

Nõmme arenev infrastruktuur, ettevõtluse edenemine ja ehitustegevuse laienemine nõudis panga kõrval ka kindlustussüsteemi väljakujundamist. Juba 1920. aastatel asutasid siin oma harukontorid “EEKS”, “Eesti Lloyd”, “EKA”, “Hansa”, “Turis” jt. tuntud-teatud kindlustusfirmad.

Väiketööstus

Rääkides Nõmme seostest tööstusega, kerkivad esimestena silme ette Glehni äpardunud ettevõtmised. Ebaõnnestumised olid tõepoolest tingitud tema oskamatusest rahaasju ajada, kuid mitte ainult sellest.

Silikaattelliste tootmine

Väiketööstuse piiridest väljuv erand oli silikaattelliste tootmine, milles Nõmmel oli ja on praegugi monopol. Baseerub ju see tootmisala suuresti ainukesel kohalikul materjalil – liival, millest siin kunagi puudust pole tuntud.

Ehitus

Nõmme kui kiiresti areneva linna üheks perspektiivsemaks ning tulusamaks majandusharuks oli kindlasti ehitus. See andis tööd nii ehitusmaterjali tootjatele (nagu me juba veenduda jõudsime), kui ka arhitektidele ja ehitajatele. Kõik nõudmised ja normid, mis vajalikud ühe maja projekteerimiseks ja ehitamiseks, võeti kokku Nõmme linna ehitusmäärustesse. Esimene variant sellest valmis 1929. aastal, teine täiustatud väljaanne aga 1937.

Nõmme Muuseum