NB! Leht on täiendamisel.

Pangandus

Pärast Nõmme saamist omavalitsuslikuks üksuseks 1917. aastal tekkis siin vajadus ka oma panga järele. Toimus hoogne ehitustegevus, tihedalt tekkis uusi ärisid. Et aga oma rahaasutus puudus, oli laenude saamine aeganõudev ja tülikas toiming. Jõuti tõdemuseni, et krediidiküsimused tuleb lahendada kohapeal. Tõsiselt võttis asja ette Nõmme Majaomanike Selts, kelle initsiatiivil leiti 1920. aastal ajutine lahendus. Nõmmel avati Tallinna Krediidipanga osakond. See töötas alul võrdlemisi kitsastes oludes, Johannes Lindemanni eramajas Raudtee t. 25. Viimane ise oli ka mitu aastat värske asutuse eesotsas. 1920. aastate lõpus koliti Nõmme jaama taha, Jaama 14 “torniga majja”.

Aeg läks, “kosusid” ka majaomanikud. 1927. aastal kogunesid kolm meest: äsja Ühistegevuskooli lõpetanud Karl Aleksander Nõmmisto, Karl Mitt ja Mihkel Vilu ning otsustasid Nõmmel ellu kutsuda ühistegeliku panga. Asutav koosolek toimuski sama aasta 16. veebruaril, kus osanikuks astus 25 inimest. Eesmärgiks seati enda ümber koondada kogu Nõmme majaomanike pere, lahendada kohapeal laenu- ja hoiustusküsimused. sisseastumismaks oli 1 ja minimaalne osamaks 10 krooni liikme kohta. Eraisik sai pangast laenu kuni 500, asutused 5000 krooni. Uue panga (esialgse nimetusega Nõmme Ühispank) esimeseks asupaigaks oli sõsarettevõtte “Tulu” ruumid – alul Apteegi 2 ja hiljem Jaama 12.

1929. aastal nimetati pank ümber Nõmme Majaomanike Pangaks, iseloomustamaks nii täpsemalt selle sihte ja funktsioone. Samas ei saa rahaasutust samastada Nõmme Majaomanike Seltsiga. Majaomanike ühendusi oli Nõmmel mitu, panku vaid üks. Niisiis, vähemalt panganduses suudeti üksmeel säilitada ja ühiselt rasket vankrit vedada. Raskeks katsumuseks olid kriisiaastad, eriti 1932, mil bilanss oli negatiivne. Sel aastal läks hingusele Krediidipanga Nõmme osakond. Majaomanike Pank jäi püsima. Esiteks tänu Rahvapanga toetusele. Teiseks tänu inimestele, tõelistele oma ala spetsialistidele, kes pangaga olid seotud. Panga tegelaskonda kuulusid Eesti rahasüsteemi üks loojaid ja esimene rahaminister ja riigivanem Juhan Kukk, Ühistegeliku Liidu esimees Aleksander Kask, Rahvapanga direktor Madis Käbin, ETA direktor Karl Kornel, tööstur Oskar Kilgas, tuntud ühistegelane Karl Reinaste, linnapea Ludvig Ojaveski, jt. See oli meeskond, kellele võrdset oli vastu panna vähestel Eesti pankadel!

Nõmme Majaomanike Panga 25-kroonine hoiutäht nr. 1.

1932. tõsteti osamaksu alammäära 50, laenu ülemmäära füüsilistele isikutele 1000 kroonini. Pidevalt tõusis hoiuste summa, mis 1940. aastal küündis juba 450000 kroonini. Pank laskis välja isegi spetsiaalsed hoiutähed nominaaliga 25, 50 ja 100 krooni ning tähtajaga 10 aastat. Laenu protsent Nõmme Majaomanike Pangas kõikus 3,5 ümber, osanikke oli 1940. aastal ligi 650 osamaksuga üle 60 000 krooni. Aastatel 1933 – 1940 asus pank vastvalminud Kahro “pilvelõhkujates” Nõmme keskuses. Kahasse Kaitseliidu Nõmme Malevkonnaga plaanitseti ka oma maja ehitamist Raudtee ja Apteegi tänava nurgale. Saabunud traagilised ajad ei lasknud projektil realiseeruda.