Glehni pärand, tänapäev

Glehni ja tema pärandi väärtustamisest

Juba Glehni eluajal nimetati tema nimega kaks tänavat – üks Nõmmel ja teine Peetri Aedlinnas (Petrovskaja Sloboda – praegune Pääsküla). Peale Pääsküla ühendamist Nõmmega nimetati teine neist ümber Kanarbiku tänavaks.

Glehni pärand – Tähetorn ja selle taastmine

Esimesed edusammud Glehni pärandi taastamisel tehti alles 1960/70. aastatel. See, mis jäi majanduslikel põhjustel tegemata Nõmme linnal, suudeti teostada nüüd, kus avanenud olid ka vabariiklikud ning üleliidulised rahakraanid. Esimesena võeti uuesti kasutusele 1910. aastal valminud vaatetorn.

Glehni pärand – loss ja selle taastamine

1960. aastatel kerkisid Nõmme naabrusse Mustamäe nõlva alla Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) hooned. Kõrgkool pööras peagi pilgu Glehni lossile, varemeis seisvale väga omapärase arhitektuuriga hoonele. 1965. aastal käis TPI akadeemiline meeskoor välja mõtte vana loss taastada ning võtta kasutusele üliõpilasklubina. Järgmisel aastal korraldati arhitektide liidus konkurss rekonstrueerimisprojekti saamiseks. Tingimused olid võrdlemisi ranged: tuli säilitada lossi enam-vähem endine välisilme.

Glehni pärand – Palmimaja ja selle taastamine

1970/80. aastatel tõstatati korduvalt ka palmimaja kui Glehni loomingu kõige omapärasema väljundi taastamise küsimus. Oli isegi plaan siduda see lossiga ühte kompleksi tunneli abil (!). Töödega jõuti siiski üksnes alustada: kindlustati varisema kippunud võlvid ning raamistik, kuid esialgu sumbus kõik eri instantside ja isikute omavahelises kemplemises.

Glehni pärand – Glehni perekonna rahula taastamine

Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine ning Nõmme linnaosa loomine tõi uusi tuuli ka suhtumisse Glehni pärandisse. 7. jaanuaril 1988 taastati tema poolt loodud Nõmme Heakorra Selts. Seltsi üheks esimeseks tööks oli Glehni perekonna matuseplatsi korrastamisel Vana-Mustamäel. 1989. aasta kevadel paigutati säilinud kivialusele rist, järgmisel aastal puhastati mälestusmärki ümbritsevaid tiike ning raiuti maha võsa. Heakorratalguid on seal korraldatud hiljemgi.

Glehni pärand – Kalevipoja taastamine

Järgmisena võeti ette Glehni lemmiktaiese, Kalevipoja, taastamine. Skulptor Mati Karmini kavandite järgi ning nõmmelaste annetuste toel sai töö teoks, ning kuju avati rohkem kui 5000 inimese osavõtul 4. novembril 1990.

Glehni pärand – tänavanimi, Jälgimäe mõisa mälestusplaat

13. novembril 1989 sai Nõmme Heakorra seltsi ettepanekul oma nime tagasi Glehni tänav, mis vahepealsetel aastatel oli kandnud Niine ja Välgu tänava nime. Viimastel aastatel on Glehni pärandi taastamisele asunud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Glehni pärand – traditsioonid

Teisena taaselustati traditsioon mängida jõulupühade eel pritsimaja tornist Glehni lemmikkoraali „Ärgake, nii vahid hüüdvad”. Niisuguse tingimuse esitas vanahärra ise kui 1913.a. kinkis pillid Nõmme tuletõrjele.

Glehni pärand – Glehni rahula hauasammas ja koorilaul

Glehni rahula hauasambal kõrgus algselt marmorrist – see väärikas materjal tuli taastada, andmaks rahulale tagasi tema väärikus. Kõigepealt telliti rist, mille esialgsed mõõtmed tuli taastada vanade postkaartide-fotode alusel. Marmorristi tarnis Lossikivi OÜ firmast All Stone Company, materjaliks itaalia valge marmor Bianco Lasa. Risti maksumuseks kujunes 40 tuhat krooni, mis saadi annetustena mitmelt firmalt ja eraisikult.

Glehni pärand – Glehni lossi torni kotka kuju taastamine

26. mail 2012 taastati kotka kuju Glehni lossi tornis – selle modelleeris ja valmistas kunstnik Lembit Onton.

Glehni pärand – Nikolai von Glehni mälestussammas

Nõmme seltside ja omavalitsuse ühistel jõupingutustel valmis Nõmmele Nikolai von Glehni mälestussammas. Selleks korraldatud konkursi võitis skulptor Aivar Simson. Kuju avamine toimus 12. novembril 2011, Nõmme linna 85. aastapäeval.

Nõmme Muuseum