Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916 Narvas. Tema noorusaastad möödusid Pärnus, 1934. aastal lõpetas ta Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ning õppis 1937 – 1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat. Akadeemiliselt kuulus P. Keres üliõpilasselts Liivika perre. Juba noorukina sai tema elu sihiks ja armastuseks male. 1937. aastast sai ta rahvusvahelise suurmeistri tiitli, järgmisel aastal järgnes AVRO turniiri võit. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedali. 

Oma esimese simultaani Nõmmel andis Keres 1939. aasta suvel Mustamäe basseinide juures vabas õhus. Vastaseid oli tal 46, tulemuseks jäi 38 võitu, kolm viiki ja viis kaotust. Nõmmelased olid kõvad mängijad, juba 1925. aasta septembrist  tegutses siin oma maleselts. Malelahingu algus venis ning see lõppes alles õhtuhämaruses. Süüdlane selles oli autojuht, kes Mustamäe asemel oli algul vajalikud malelauad-malendid hoopis Mustpeade majja viinud! Nii või teisiti – Keres jäi maha viimasest elektrirongist ning pidi jala Hiiult Tallinna kõndima. 1948. aastast sai Paul Keresest päriselt nõmmelane, tema maja Õie tänavale projekteeris arhitekt Peeter Tarvas.

Tema ellu  mahuvad paljud partiid ning turniirivõidud. Mitmed maleteoreetilised käsitlused, mis on käsiraamatutena seni ajani huviliste laual. Aga samuti ihalus maailmameistri tiitli poole, mida Keresel polnud määratud saada. Ning seda mitte tema küündimatu mängu tõttu vaid selle tõttu, mis jäi malest väljapoole. Maailmameistriks pidi saama oma, nõukogude maletaja, mitte Moskva võimudele ideoloogiliselt võõras eestlane. Turniire ja mänge võid võita, maleolümpial NSVL meeskonnas võid esineda kuid seda kõrgemat ära püüa!

5. juuni 1975, televisioonisaade katkeb ja ekraani on vaid malelaud ühe musta figuuri, kuningaga, ning siis ilmub diktori asemel ekraanile Ivo Nei, kes teatab kurva uudise. Paul Keres on Helsingis, teel oma viimaselt turniirilt Kanadast Vancouverist koju Eestisse, surnud. Tema viimseks puhkepaigaks sai Tallinna metsakalmistu.

Eesti rahvas pole Paul Kerest unustanud. 9 jaanuaril 1976 sai tema nime Nõmmel Õie tänava Vabaduse puiestee ja Männiku tee vahele jääv osa. 1991. aastal valmis mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel (skulptor Ekke Väli), 1996 Pärnus (skulptor Mare Mikof) ja 2016 Narvas (skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd). Kahel korral on tema portree jäädvustud postmargil.  Esimene kord 75. sünniaastapäeva puhul 1991. aastal ja teine kord 2016, 100 sünniaastapäeval. Esimese margi emiteeris veel oma viimaseid päevi elav Nõukogude Liidu postivalitsus, teise muidugi Eesti Post. Ainsa Eesti suurkujuna on Paul Keres portree kahel korral jõudnud meie rahatähtedele. Esimene kord Eesti Panga 5-kroonisel paberrahal 1992. aastal ja teine kord 2016. aastal emiteeritud 2-eurosel mündil. Ning nagu ütles raha esitlusel spordiajaloolane Paavo Kivine – selle mündiga saadame Kerese taas Euroopasse.

2000. aastal valiti Paul Keres Eesti 20. sajandi saja suurkuju hulka.