Alfred Teaste (1935. aastani Fluss) sündis 15. veebruaril 1895 Võrumaal Misso vallas Plussa külas. Õppis Tsäpsi valla- ning Võru linnakoolis, erialase hariduse sai Tartu ja Pihkva (1919) õpetajate seminaris. 1920 -1924 õppis Tartu Ülikoolis, saades kooliõpetaja kutse loodusteaduste alal. Õpingute kõrval hakkas ta ka ise õpetajaametit pidama. Esimesel töökohal, Pütsepa algkoolis, astus ta õpilaste ette juba 1912. Järgnesid Orava, Petseri ja Pihkva eesti algkool, viimases juba juhatajana. Peale ülikooli lõpetamist õpetas A. Teaste lühemat aega Petseri Gümnaasiumis ja oli aastatel 1927 – 1931 Läänemaa Õpetajate Seminari eesotsas.

6. septembril 1931 määrati A. Teaste Nõmme Gümnaasiumi direktoriks, kohale, kus oli määratud teostuma tema elutöö. Ees seisis tegevusrohke ja raske aeg uue kooli väljaarendamisel. Esialgu polnud oma majagi, töötada tuli Hiiu Algkooli ruumes õhtupoolses vahetuses. Paljuski direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu linna 10. aastapäeva juubeliistungil 12. novembril 1936 vastu otsuse uue gümnaasiumihoone ehitamiseks. Täpselt kaks aastat hiljem jõuti nurgakivipanekuni, uude kooli koliti sisse 16. oktoobril 1939.

A. Teaste tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult koolitööga. Kõikjal oli ta kaasa löömas seltside, näiteringide, laulukooride, rahvaraamatukogude jms. asutamisel ja tegevuses. Ka Nõmmel oli tema vedada mitmed vastutusrikkad üritused. Aastaid juhatas ta Nõmme Rahvaülikooli, oli 1935 – 1940 Nõmme Hariduse ja Rahvamaja Seltsi esimees. 1935 aastal, kui asutati Nõmme muuseum, oli ta selle üks innukamaid toetajaid, kuuludes ka ise muuseumi komiteesse. Agaralt lõi ta kaasa noorteliikumise suunamisel olles Noorkotkaste Nõmme Maleva vanematekogu liige. Lisaks võttis ta osa Nõmme Majaomanike Seltsi, kohaliku panga ja kindlustusseltsi tööst.

1934 kandideeris A. Teaste Nõmme linnavolikogu koosseisu rahvakeskerakonna rühmas. Ta sai kandidaadiks, oma nimekirja varumeheks ning võis 1937 asuda väljalangenud saadiku asemele. Järgmisel, 1939. aasta valimistel võitis ta aga kindlalt, olles üks neljast kandidaadist, kes kogus absoluutse enamuse (üle 50 %) häältest. Vahepealsetel aastatel oli tema aktiivsus ja arukus võitnud nõmmelaste südamed.

1940 kõrvaldas uus võim A. Teaste koolidirektori kohalt. Uus aeg vajas uusi, värsketele võimumeestele meelepäraseid inimesi ja institutsioone. Saksa okupatsiooni ajal 1941 – 1944 tuli uuesti asuda koolijuhi kohale. Tööd tuli korraldada rasketes tingimustes, väljaaetuna oma uuest majast, laiali mööda Nõmmet. Sellest hoolimata suutis A. Teaste säilitada Nõmme Gümnaasiumi vaimu ja ühtekuuluvustunnet.

Okupatsioon vahetus ja taas tuli jätta koolijuhataja koht, jätkata tööd õpetajana kuni 1949. Siis sunniti lahkuma ka sellest ametist ja armsakssaanud Nõmme koolist. 1951 saabus aeg asuda pikale teele nagu paljudel eestlastel tol ajal. Saatjaks absurdne süüdistus ja karistus 25+5. Kaebajateks olid oma tuttavad – õpetaja ja õpilane. A. Teaste suutis vastu pidada ja tagasi tulla, kuigi haigusest peaaegu pimedana. Sellest hoolimata asus ta veel korda pedagoogiteele Tallinna Kalandustehnikumi ihtüoloogiaõpetajana.

A. Teaste suri 3. novembril 1992 ja on maetud Rahumäe kalmistule.