1917. aasta 5. märtsil likvideeriti Tallinnast tulnud revolutsionääride poolt Nõmme politsei, relvad konfiskeeriti ning dokumendid hävitati. Täitmaks tekkinud lünka, moodustati samal päeval  11-liikmeline miilitsakomitee, kelle ülesandeks sai miilitsa koostamine usaldusväärsetest Nõmme kodanikest ning tööülesanneteks sõidulubade ja isikutunnistuste väljaandmine.  Ajutiseks miilitsaülemaks määrati J. Vaga, liikmed värvati põhiliselt tuletõrjujate hulgast. Et hankida sissetulekuid, kehtestas komitee maksu igale väljaantavale dokumendile, see kõikus 5 kuni 50 kopika vahel. Hiljem see maks kui ebaseaduslik, siiski kaotati … kuni omavalitsuse moodustamiseni.

Tagamaks Nõmmel korda ja turvalisust moodustati 1917. aasta juunis relvastatud omakaitse, esimene taoline terves Eestis. Relvad, vintpüssid ja revolvrid hangiti Harjumaa miilitsaülema abiga merekindluse laost. Võrdlemisi kiiresti suudeti kord Nõmmel maksma panna ning tagada elutähtsate objektide (laod, Rahumäe viadukt) valve.

Nii oli Nõmme de facto Saue vallast juba eraldunud, jäi vaid see akt vormistada de jure.

Staatuse muutmiseks pöörduti Harju maakonna miilitsaülema ja komissari poole. Viimased nõudsid Nõmme Elanike Komitee loomist, kes registreeriks elanikud, määraks kindlaks asula piirid ja asuks taotlema omavalitsuse õigusi. Ühtlasi avaldati soovi, et algatus tuleks Nõmme rahva poolt, milleks tuli kokku kutsuda elanike üldkoosolek. See toimuski 11. mail 1917, kuid soovitud tulemusi ei andnud. Koosolek muutus peagi kärarikkaks miitinguks, kus ühed tahtsid omavalitsust, teised “töörahva ja soldatite nõukogu”, kolmandad arvasid, et mingit valitsemist pole vaja – nüüd ju vabadus käes. Vene värk käib vägisi – see tõde maksis ka nendel aastatel. Valimiste kiirendamiseks viis miilitsakomitee protsessi läbi jõuga, võttes valijate nimekirja koostamise ja kandidaatide nimekirjade vastuvõtmise oma peale. 20-liikmelise komitee valimised toimusid 9. juulil 1917, kandidaadid esinesid 5 nimekirjaga.

Kogu pidas oma esimese istungi paar nädalat hiljem, 9. augustil. Esimese otsusena määrati töö- ja protokollimise keeleks eesti keel: ”Igaüks, kes eesti keelest aru ei saa, peab ise selle eest hoolt kandma, et tema ligem naaber temale kõik ümber paneb”. Alles seejärel kinnitati valimise tulemused, määrati tegevusalad ning valiti juhatus –  esimees, tema abi, kirjatoimetaja ja kassahoidja. 

Nõmme Elanike Komitee pidas kuu aja jooksul  kokku viis istungit. Selle aja jooksul jõuti nii mõndagi ära teha. Seati sisse maksud dokumentide vormistamiselt (miilitsaluba 50, sissekirjutus 25 kopikat) , majamaks (vastavalt maja suurusele 1, 2 ja 3 rubla) ning ärimaks. Viimased jaotati kolme kategooriasse – putka (1 rubla), pood (3 rubla) ja suur äri (sh. kino ja seltsimaja –  5 rubla). Ühtlasi kinnitati ka seni kehtinud suvitusmaks – 1 rubla inimese kohta. Esmakordselt määrati  ka Nõmme piirid.