Nõmme seltsielu, vabatahtlik tuletõrje

Nõmme Heakorra Selts 1908-1940

1908. aastal sai teoks Nõmme Heakorra Selts (Wohlfahrtsverein), omamoodi parlament, mis koondas kohalikud mõjukamad, põhiliselt saksa rahvusest inimesed. Selts registreeriti sama aasta 9. veebruaril Eestimaa kuberneri polkovnik Izmail Korostovetsi poolt.

Nõmme Heakorra Seltsi taastamine 1987

1987. aastal algas Eestis jõuline muinsuskaitse liikumine. Selle liikumise tuules asutati ka Nõmme abikomitee, mis seadis eesmärgiks Nõmme Heakorra Seltsi taastamise. Seltsi taastamiskoosolek toimus 7. jaanuaril 1988 Fr. Tuglase majamuuseumis Kohe alustati ka aktiivset tegevust.

Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje Ühing

Suur probleem oli Nõmmel aastaid olnud oma tuletõrje puudumine. Asi läks isegi nii teravaks, et kindlustusseltsid keeldusid siinseid majasid kindlustamast. Risk kahjumisse jääda oli selleks liiga suur. 1910. aastal sai mõte teoks.

Nõmme kaitseliit

Nõmme kaitseliit kasvas välja tuletõrje poolt loodud omakaitsest. 1918. aasta märtsis, saksa okupatsiooni ajal, saadeti omakaitse laiali. Novembris 1918 Saksamaal ? alanud revolutsioon sundis saksa okupatsiooniväge Eestist lahkuma.

Nõmme majaomanike ühendused

Mõtted oma organisatsiooni loomisest hakkasid kohalike majaomanike peas keerlema kohe peale aleviõiguste saamist 1917. aastal. Tegudeni jõuti siiski alles kaks aastat hiljem, esimene majaomanike üldkoosolek peeti 25. mail 1919. Põhikiri kinnitati sama aasta 22. juulil ning Nõmme Majaomanike Selts oligi sündinud.

Naisseltsid

Esimene kohalik naisselts “Avitaja” kutsuti ellu juba 16. mail 1917. Oma kanda võeti I maailmasõtta mobiliseeritud meeste naiste-laste abistamine nii nõu kui jõuga. Erilist tähelepanu pöörati sõdurileskedele.

Spordiseltsid

Nõmme esimene spordiselts “Kalju” asutati detsembris 1922. Selle ettevõtmise algataja ja seltsi esimene esimees oli Konstantin Sirotkin, Nõmme tuletõrje üks juhte. Jalgpall, jääpall ja kergejõustik olid need kolm ala, millega kohe tegelema asuti.

Muusikaseltsid

Vaimse elu üheks peamiseks kandjaks on isetegemine – protsess, mis süvendab inimese kultuuritunnetust. Nõmmel avaldus see eelkõige orkestrite ja näiteringide, hiljem ka kooride tegevuse kaudu. Esimene asjaarmastajatest pasunakoor asutati Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi juurde 1913. aastal.

Laste- ja noorteühendus

Nõmme Skautide Maleva asutas 2. mail 1925 Elmar Leinberg, kes oli ka esimestel aastatel maleva juht. Alguses oli malevas kolm rühma, kuid juba järgmisel aastal kasvas nende arv viieni. Paralleelselt tegutsesid ettevalmistuse rühmad ehk nn. hundipoegade kari, milliseid oli kolm.

Heakorra ja planeerimisühingud

Ka pärast Nõmme Heakorra Seltsi tegevuse soikumist jäid kaks tema põhilist tegevusvaldkonda – heakord ja perspektiivne planeerimine – aktuaalseks. Kuigi kohalik omavalitsus oli need funktsioonid üle võtnud, jäi siiski vajaka rahva omaalgatusest, altpoolt tulevast survest.

Nõmme Muuseum