Laste- ja noorteühendus

Nõmme Skautide Maleva asutas  2. mail 1925 Elmar Leinberg, kes oli ka esimestel aastatel maleva juht. Alguses oli malevas kolm rühma, kuid juba järgmisel aastal kasvas nende arv viieni. Paralleelselt tegutsesid ettevalmistuse rühmad ehk nn. hundipoegade kari, milliseid oli kolm. 

Lisaks oli 1925. aastal moodustatud ka Nõmme Skaudisõprade Selts Karl Mitti juhtimisel. Viimases oli 50-60 liiget, sealhulgas niisugused tuntud nõmmelased nagu kolonelid Juhan Haljaste (Grünberg), Eduard Putmaker jt.

Skautidel oli oma vorm, vaarikapunane kaelarätt, millist värvi olu ka maleva ja kõigi üksuste lipud. Esimene õppelaager toimus 1926. aastal Väänas, edaspidi sai see üritus iga-aastaseks traditsiooniks. 1927. aastal ühinesid Nõmme malevaga ka meriskaudid. See oli ainulaadne juhtum – meriskaudid linnas, mis asus merest 10 kilomeetri kaugusel!

Skautliku õppetegevuse ja laagrite kõrval tegeldi elavalt spordiga. Üle-eestilistel skautide võistlustel saadi tihti auhindu. Mitmeid aastaid oli malevas oma puhkpilliorkester ja laulukoor. Nõmme Malev organiseeris skaudirühmad ka Lagedile, Kehrasse ja mujale. Kuni Harju maleva loomiseni (1937) kuulusid nende liikmed Nõmme malevasse. Nõmme maleva juhtidest peab veel mainima August Tari, Heinrich Raba  ja Erich Pavelsoni.

Nõmme skaudid oma lippudega.

Kõrvuti skautidega alustas 1925. aastal tegevust ka Nõmme gaidide rühm, mis 15. detsembril 1938. aastal reorganiseeriti Nõmme Gaidide Malevaks Elvi Akmani (Pirk) juhtimisel. Malevas oli kaks rühma pluss kaks hellakeste salka.

Nõmme Skautide Malevas oli umbes 200-300 poissi, Gaidide Malevas 120-150 tüdrukut. Oma eksisteerimise 15 aasta jooksul käis sealt läbi aga tuhandeid noori, kes said ellu kaasa hea skautliku treeningu, kogemusi ja tarkust. Eelkõige aga terve ellusuhtumise ja loodussõbralikkuse, nagu see ühele Nõmme kodanikule vajalik. Samu põhimõtteid jälgisid ka kaitseliidu koosseisus tegutsenud noorkotkad ja kodutütred.