Esimene kohalik naisselts “Avitaja” kutsuti ellu juba 16. mail 1917. Oma kanda võeti I maailmasõtta mobiliseeritud meeste naiste-laste abistamine nii nõu kui jõuga. Erilist tähelepanu pöörati sõdurileskedele. Sama tegevus jätkus ka Vabadussõja päevil. Selts võttis algusest peale oma sihiks naise igakülgse arendamise, tema vaimse ja kõlbelise taseme tõstmise, vajalike teadmiste andmine. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati tervishoiuloengute ja -konsultatsioonidega.

1928. aastal saadi ruumid t/ü “Tulu” majja Jaama tänav 12. Kohe avati ka emade ja laste nõuandla, mille ülesandeks nende tervise parandamine.  Ravi- ja nõuvajajate teenistuses olid nii õde kui arst. 1932. aastal avati samas protseduuride kabinet, kus ei puudunud isegi kõrgustikupäike. Viimast sai mõõduka tasu eest, vaesemad abivajajad aga hoopis tasuta. Nõuandlat külastas keskmiselt paarsada ema ja tuhatkond last aastas. Raha ülalpidamiseks saadi osaliselt haridus- ja sotsiaalministeeriumilt ning linnavalitsuselt.

Tähtsal kohal olid majapidamis- ja käsitöökursused. Selleks asutati seltsi juurde õpiring “Areng”, kus korraldati kursusi “Singer” õmblusmasinatega töötamiseks, õpetati käsitööd, kokakunsti ning lauakatmist. Viimasel kohal polnud ka kirjandusõhtud ja -loengud. Nagu iga teinegi ühendus, arendas “Avitaja” vilgast seltskondlikku tegevust. Juba 1924. aastal algatati Nõmmel emadepäeva tähistamine – see tähtpäev oli jõudnud Eestisse vaid aasta varem. Algatus muutus peagi iga-aastaseks traditsiooniks, mille puhul peeti kingituste, tee- või kohvilauaga meeles lasterikkamaid emasid. 1930. aastate lõpul tegutses isegi oma näitering, mida juhendas Ado Sepp.

“Avitaja” oli Eesti Naisliidu ja Eesti Haridusliidu liige. Seltsil oli oma lipp ja liikmemärk, aktiivne liikmeskond kõikus 70-90 vahel. Seltsi juhttegelastest võib mainida üht asutajat Miina Lillepit, Pauline Kansit ning kauaaegset esinaist Salme Jaanisood.

1930. aastal tekkis ridamisi uusi naisteühendusi, mille tegevus paljuski haakus “Avitaja” omaga. Nendega toimus ka aktiivne koostöö: Nõmme Lastekaitse Ühinguga (1932) emade-laste tervishoiu küsimustes, Nõmme Majaomanike Seltsi naisringiga ja Nõmme Perenaiste Seltsiga (1937) tehti aga koos teatrit ja korraldati kursusi. Lisame siia juba käsitlemist leidnud naistuletõrje ja naiskodukaitse ning pilt ongi täiuslik.