Nõmme esimene spordiselts “Kalju” asutati detsembris 1922. Selle ettevõtmise algataja ja seltsi esimene esimees oli Konstantin Sirotkin, Nõmme tuletõrje üks juhte. Jalgpall, jääpall ja kergejõustik olid need kolm ala, millega kohe tegelema asuti. “Kalju” jalgpallimeeskond võistles juba 1923. aastal mitmel pool üle Eesti ja seda edukalt. Kohapealsed treeninguvõimalused olid sealjuures napid: Paraadiplats Tähe tänava ääres, kus mängiti jalgpalli ning tulevane tuletõrjestaadion Võidu tänaval jääpalli harjutamiseks. Hiljem lisandus raskejõustikuring: maadlus, tõstmine ja poks. Ning muidugi Nõmmele kõige omasem spordiala – suusatamine Mustamäe lumistel nõlvadel.

Peatselt tekkis Nõmme sportlaste seas vajadus oma staadioni järele. “Kalju” pöörduski taotlusega linnavolikogu poole ning 9. novembril 1928 saabus positiivne otsus – spordiseltsile eraldati osa linna reservmaast staadioni ehitamiseks. Ees ootas mahukas töö, mille läbiviimine ühele seltsile üle jõu oleks käinud. Nii moodustatigi 1930. aastal Nõmme Staadioni Komitee, kus esindajad viiest asutusest-seltsist: “Kalju”, ÜENÜ (Üle-Eestiline Noorsoo Ühing), Pioneerpataljon, Nõmme linnavolikogu ja -valitsus. Eestvedaja oli kapten Harald Tomp Pioneerpataljonist.

Kümnekonna aastaga tehti suur töö: rajati jalgpalliväljak, 100 ja 400 meetri jooksurajad, istutati puud ja tasandati väljak. Nagu saatelehtedest nähtub toodi täitemuld kitsarööpmelise raudteed mööda Sõrve jaamast. Töö tehti peamiselt talgute korras sportlaste jõududega, abiks sõdurid Pioneerpataljonist. Kulutused materjalidele ning tellitud töödele olid ca 1000 krooni aastas, milline summa jagati osanike vahel. Esimene suurem võistlus korraldati staadionil 1936. aasta suvel. Kohal oli peaaegu kogu Eesti kergejõustiku paremik.

Mais 1928 kogunesid esimest korda Nõmme tennisemängijad. Pandi alus ühendusele, mis järgmise aasta 17. juulil registreeriti Nõmme Tennisklubi nime all. Oma esimeseks asupaigaks valiti seesama Paraadiplats, mille ühte nurka valmis 1928. aastal ka esimene mänguväljak. Klubi esimees oli N. Põlluaas, tuntumad liikmed Nõmme notar Hans Tuuksam ja linnaarhitekt F. Wendach. Viimane projekteeris klubi maja, mis avati 1935. aasta juulis. Tennisklubi oli spordiselts, kus võrdselt meestega lõid kaasa ka naised. 1939. aastal loeti liikmeid 90 ringis. Tegevushooaeg oli maist oktoobrini, igal aastal selgitati Nõmme esireket nii meeste kui naiste osas.

1930. aastate teisel poolel käidi välja mõte ühendada kõik Nõmmel tegutsevad spordiseltsid. Neid siin jätkus: peale “Kalju”, tennisklubi ja Mustamäe Spordiharrastajate Klubi  veel ÜENÜ osakond, maleklubi ning tuletõrje spordiring. Mõtte tasemele see idee jäigi, sest tegemist polnud pelgalt  vaid sportlaste ühendusega. Need olid eelkõige mõttekaaslaste liidud, kus aktiivsus väljendus ka väljaspool sporti. Korraldati koosviibimisi, tehti näitemängu ja muusikat, heategevuslikke üritusi.