Nõmme kaitseliit kasvas välja tuletõrje poolt loodud omakaitsest. 1918. aasta märtsis, saksa okupatsiooni ajal, saadeti omakaitse laiali. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon sundis saksa okupatsiooniväge Eestist lahkuma. 11. novembril asutati Johan Pitka juhtimisel Eesti Kaitseliit. Juba järgmisel päeval sai Nõmme-Väike jaamaülema abi, seni põrandaalust vastupanu juhtinud lipnik Harry Visman Kaitseliidu Harju maakonna ja Tallinna ülemalt alampolkovnik Peeter Kannilt korralduse ka Nõmmele see organisatsioon luua. H. Visman oli oma ametikoha tõttu hästi informeeritud sakslaste tegevusest – raudteejaamas asus välitelegraafi jaam, kuhu igal õhtul kell 8.45 laekusid saksa täpsusega Saksa staabi teated. Need teated viis ta Mustamäe tänaval asunud korterisse, kus need anti minister Juhan Kuke kaudu üle põrandaalusele Ajutisele Valitsusele. Uue organisatsiooni peamiseks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine, asus ju Nõmme otse Eesti pealinna külje all ning kindla korra tagamine siin oli seetõttu eriti tähtis.
Iga päev oli Nõmmel “püssi all” paarkümmend meest, valve alla oli võetud Rahumäe viadukt, Nõmme jaam ja kindluse kesklaod Nõmmel, Harkus ja Rahumäel. Selleks oli kasutada vaid kümmekond Tallinnast saadud püssi ja mõned okupatsioonivõimude eest peidetud revolvrid. Teiseks ülesandeks oli varustuse kättesaamine lahkuvatelt Saksa vägedelt. Selles küsimuses oli edu aga väike, läbirääkimistel polnud erilist tulemust ja vägisi rekvireerimiseks nappis jõudu. 1. jaanuaril 1919 määrati Nõmme komandandiks ning ühtlasi kohaliku kaitseliidu ülemaks nooremleitnant (hilisem kolonel) Eduard Putmaker. Kaitseliitu kuulumine muudeti kohustuslikuks, teenistusest vabastamiseks oli vaja kaitseliidu ülema eriluba. Nii vabastati valvekordadest Nõmme alevisekretär ning istungite ajaks ka alevivolikogu liikmed.
Niisugune oli algus. Järgnes „varjusurm“ peale Vabadussõja lõppu ning taastamine peale kommunistliku mässukatset 1 detsembril 1924 aastal. 1. jaanuaril 1925 elas ka Nõmme malevkond üle taassünni, toimus esimene üldkoosolek, kus andis vandetõotuse sadakond meest. 6. juunil 1926 õnnistati malevkonna lipp, mille andis pidulikul rivistusel üle kaitseministri abi kindralmajor Paul Lill. Suurimaks ettevõtmiseks oli Mustamäe lasketiiru ehitamine koostöös Tallinna malevaga. See rajatis avati 7. septembril 1930. Planeeriti ka oma maja ehitamist koostöös Nõmme majaomanike pangaga. Selleks saadi krunt Nõmme keskuses Raudtee ja Apteegi (Mai) tänava nurgal, 1939 valmis ka projekt (arhitekt Edgar Velbri). 1940. aasta sündmused tõmbasid aga kõigile algatustele kriipsu peale.
21. mail 1936. läks esimest korda eetrisse kutsung “Hallo, siin Nõmme kaitseliidu saatja”. Nõmmest oli saanud neljas Eesti raadiolinn Tallinna, Haapsalu ja Tartu järele – tööd alustas kaitseliidu saatejaam. Teadaolevalt andis Nõmme ringhääling nelja tegevusaasta jooksul saateid eetrisse 200 päeval. Siin esinesid teadetega linnajuhid, laulsid-mängisid Nõmme koorid ja orkestrid, esinesid koolilapsed.
1925. aastal asutati Nõmmel ka kaitseliidu naisorganisatsioon, Naiskodukaitse jaoskond. Selle koosseisus oli majandus-, toitlus- ning sanitaarrühm, ülesandeks oli kaitseliidu toetamine. Naised korraldasid loteriisid (kus auhindadeks peamiselt omavalmistatud käsitööd), korjandusi, aga samuti tee- ja piduõhtuid. Jaoskonna kauaaegseks juhiks oli Salme Eslas. 1931 asutati Noorkotkaste Nõmme Malevkond (pealik Osvald Randvee) ning 1935. aastal Kodutütarde Nõmme Rühm (vanem Erika Radik), kasvatamaks organisatsioonile väärikat järelkasvu.
Peale Eesti okupeerimist ja seadusliku võimu kukutamist langes esimesena löögi alla kaitseliit. 18.-19. juunil 1940 korjati ära kaitseliitlaste relvad, 27. juunil järgnes juba organisatsiooni ametlik likvideerimine. Seejärel algasid arreteerimised. Paljud Nõmme kaitseliitlased leidsid oma lõpu timuka kuuli läbi või näljas-haigustes vangilaagris.
Nõmme kaitseliit taastati 29. märtsil 1990 toimunud rahvakoosolekul. 8. juunil 1991 õnnistati malevkonna uus lipp. Selle kavandi oli kinnitanud eksiilvalitsuse sõjaminister Jüri Toomepuu oma käskkirjaga nr 1. Nüüdseks on malevkond saanud juba uue, kolmanda lipu. Eelmine lipp on aga antud hoiule Eesti Sõjamuuseumisse.
Nõmme kaitseliidu uus elu on aastatelt juba pikem kui varasem, sõjaeelne. Nendel kahel perioodil on tegutsetud mitmes alluvuses. Alguses Harjumaa linnaümbruse jaoskonnas, millest hiljem kasvas välja Rävala malevkond. Seejärel Tallinna maleva koosseisus. Peale taasiseseisvumist oldi Harju ja lühikest aega Tallinna maleva koosseisus ning alates 1993 aastast iseseisev malevkond maleva õigustes. Paraku seadusandlus muutus ning aastast 2000 ollakse taas Tallinna maleva kooseisus. Alluvus alluvuseks kuid nõmmelaste kaitsetahe ja vaimsus on jäänud.