Ka pärast Nõmme Heakorra Seltsi tegevuse soikumist jäid kaks tema põhilist tegevusvaldkonda – heakord ja perspektiivne planeerimine – aktuaalseks. Kuigi kohalik omavalitsus oli need funktsioonid üle võtnud, jäi siiski vajaka rahva omaalgatusest, altpoolt tulevast survest. 1931. aastal loodi tolleaegse aselinnapea L. Ojaveski ettepanekul Nõmme Heakorra Ühing, eesmärgiga kaasata Nõmme laiem üldsus kodulinna heakorra ja väljanägemise parandamisele. See “ülaltpoolt” tulnud katse ei leidnud siiski laialdast poolehoidu, ühingu tegevus jäi peatselt soiku ja lõpetati ametlikult 1939. aastal.

Uus tõeline initsiatiiv tuli aga hoopis “ääremaalt”, Kivimäelt. 28. märtsil 1936 registreeriti pika nimega organisatsioon: Nõmme-Kivimäe Kaunistamise ja Heakorra selts “Mändla”. Tegevus, mida arendati, oli aktiivne ja mitmepalgeline. Alustati väikselt aga löövalt – Vabaduse puiesteele püstitati selle avamise puhul auvärav. Jätkati juba suuremate ettevõtmistega: Kandle tänava lõppu, raba äärde rajati rahvapark atraktsioonide ja näitelavaga. Selleks võeti lisa ka rabalt, kaevati kuivenduskaeve.

Paigast kujunes ruttu kohaliku rahva puhkekoht, kus veedeti aega, tehti näitemängu ning korraldati loteriisid. Teiseks suuremaks ürituseks, mis kahjuks paljuski kavatsuseks jäi, oli supelasutuse rajamine Pääsküla jõe kääru. Jõuti ette valmistada väike plaaž koos riietuskabiinidega, tegemata jäi bassein (planeeritud 16×50 m) ja rannahoone. Valmis sai vaid arhitekt V. Edel’i sellekohane projekt. Basseini veevarustus oli ette nähtud mitte jõest vaid rabaallikatest. Snitti võeti ilmselt Johan Mustalt, sest olid planeeritud nii madal eelsoojenduse bassein kui ka kunstlikud kosed. Saabunud keerukad ajad lõpetasid selle projekti nii nagu kunagi olid kriipsu peale tõmmanud Gehni analoogilisele plaanile umbes samas paigas.

1936. loodi Nõmme Kodukaunistamise Komitee. Sinna kuulusid esindajad linnavalitsusest ja -volikogust, ainsana seltsidest ka “Mändla” esindaja. Organisatsiooni ülesandeks oli kaasa aidata Nõmme heakorra säilimisele, aktiviseerida elanikkonda koduümbruse eest hoolitsema. Selleks korraldati muuhulgas ka iga-aastane võistlus kauneima koduaia väljaselgitamiseks, korraldati kampaania “Igale majale Eesti lipp”.

Nõmme perspektiivse planeerimisega tegeles selts “Nõmme Areng”, mille põhikiri registreeriti 28. augustil 1933. Anti välja oma ajakirja “Nõmme Revüü” (1933/34) ning ajalehte “Nõmme Leht” (1938 – 1940). “Nõmme Areng” koondas kohalikke juhtivaid tegelasi (linnapea, pangadirektor, politseikomissar jt) ega kujunenud massiorganisatsiooniks.

Siinkohal on sobiv mainida veel üht eliitorganisatsiooni, mille mõju aga Nõmme arengule oli võrratult suurem kui seda eeldaks liikmeskonna suurus. Nimelt Nõmme Rotary Klubi, mille põhikiri registreeriti 30. oktoobril 1936. Klubi koondas kõige aktiivsemaid nõmmelasi, mehi, kes olid oma kutsealal parimad ja mõjukamad. Eesmärk oli arendada eri kutsealade inimeste tutvust ja vastastikust mõistmist, luues seeläbi eeldused ühiskonna paremaks teenimiseks. Toetati üksteist teenimisideaalide järgimises nii ühiskondlikus, seltskondlikus kui isiklikus elus.

Nõmme Rotary Klubi asutamise initsiaator oli nõmmelane, endine riigivanem Juhan Kukk, kes oli ühtlasi Rotary Internationali peaesindaja Balti riikides. Klubi oli Eestis üldse kolmas Tallinna (1929) ja Tartu (1932) järel, tõstes nii Nõmme Eesti linnade esiritta. Rotary klubide registrisse. 21. jaanuaril 1938 kantud Nõmme klubi kandis registreerimisnumbrit 4555, asutamisel oli tal 20, 1939. aastal aga 31 liiget. Vastavalt traditsioonile vahetus klubi president igal aastal. Nõmmel olid nad: Friedrich Wendach – linnanõunik ja arhitekt, Aleksander Kask – Eesti Ühistegeliku Liidu esimees, Ludvig Ojaveski – linnapea, Madis Käbin – Rahvapanga direktor, Rudolf Tikman – notar. Nõmme Rotary Klubi on nüüdseks taastatud.

Kohaliku seltsielu koordineerimiseks asutati 2. novembril 1936 Nõmme Seltskondlike Organisatsioonide Kogu, mille eesotsas seisis abilinnapea Juhan Murumets. Kogu alustas 24 organisatsiooniga, 1939. aasta aruandekoosolekul oli neid juba 37. Tegevus oli mitmepalgeline: omavahelise informatsiooni vahetamine ja suuremate ürituste (Vabariigi aastapäev, Võidupüha, laulupäevad, omavalitsuse juubelid) läbiviimine.

Nagu näha, oli seltside osa määrava tähtsusega igas Nõmme elu valdkonnas. Üldse tegutses siin eri aegadel vahemikus 1908 – 1940 üle saja mitmesuguse seltsi, ühingu või nende osakonna. Korraga oli 1920. ja 1930. aastatel “aktsioonis” 30-40 seltsi. Ühed tekkisid, teised kadusid, mõned olid kestvamad ja jätsid seetõttu ka püsivama jälje Nõmme ajalukku. Osa “varjusurmas” olevaid ühendusi likvideeris Vabariigi Valitsus 15. novembril 1939. Nõmmel tabas see saatus teadaolevalt vähemalt 15 seltsi, nende hulgas ka kohalike ühenduste “esiklast” Nõmme Heakorra Seltsi.