Nõmmel jalutades jäävad tihtipeale silma majad, millest tahaks rohkem teada. Nagu igal inimesel on majadelgi oma saatus, mida on kujundanud aegade tuuled ja neis elanud inimesed. Esialgsed Nõmme majad olid peitnud end mändide alla kanarbikuga kaetud liivasele pinnale, nende juurde viisid üksikud metsarajad. Siis tunti maju veel nimede järgi. Hiljem kujunesid aga teekestest tänavad, nimedest majadel said aga numbrid nii nagu praegugi neid tunneme.

Kunagi ammu on ikka kusagil Nõmmel seisnud oma tulevase maja kohal mõni mees, kes on unistanud enda tulevasest kodust. Tuntumatest majadest siinmail on teada Väikese Illimari tänaval asuv „kirjanike maja“. Selle maja elanikest – Marie Under, Friedebert ja Elo Tuglas, Muia Veetamm – ning nende Eesti kultuuriloost tuntud külalistest teame palju rääkida, aga kui palju Nõmme jaoks olulisi sündmusi ja inimestele tähtsaid mälestusi peidavad endas teised majad? Elanikud sünnivad ja surevad, tulevad ja lähevad, kuid ometi jääb nendest midagi hoonetesse, mida kunagi oma koduks on peetud. Ja kuigi kodu on „minu kindlus“, ei peaks pimeduse saabudes kardinaid akende ette tõmmates seda ka üldmõistes tegema.

Meie majad on seda väärt, et nende saatusest läbi inimeste tegemiste kõnelda. Nii väärtustame maju, mis vahel tähelepandamatult tänava ääres ajast – aega muutumatult seisavad, kuid mille katusealused ometigi on olnud väikesteks kodumaailmadeks paljudele Nõmme põlvkondadele. Tehkem oma majavaimudele heameelt ning rääkigem Nõmmel elanud ja elavate kirjanike enda sule läbi nendest ja nendega. Lähemat tutvust saab teha raamatute kaudu, millest on leitud esitatud katkendid.

Head jalutamist Nõmme vanadel tänavatel!