“Mu uus aadress on Õitse tänav number 52. Ma pole kunagi varem tol tänaval käinud. Sel aastal on erakordselt leebe ja täiesti lumetu oktoober. Puud on lausrohelised, aga aastaajale vastav hämarus ajab harvad Õitse tänava laternad parajasti õitsele. Siis leian maja lõpuks üles. Selgub, et see on tänava eelviimane maja. Enne noort männikut ja rabajäärakut ning tühermaad, mida me hiljem hakkame nimetama Maailma Lõpuks. Ja sina oled juba seal. Sest ma tean kirjelduse järgi, missugune selle perekonnamaja akendest on sinu toa aken. Ja seal on valgus sees. Ja siis oled sa ka juba väraval.”
— Jaan Kross „Kallid kaasteelised“