“Mul on kokku olnud kindlasti oma viiskümmend kodu, kui mitte rohkem. Kõik ei tule meeldegi. Nõmme moodustas omamoodi kindla punkti, kuhu perekond iga kord pärast võõrsil viibimist jälle tagasi pöördus. Kodu ümberpaigutamine ja perekonna ümbergrupeerimised toimusid nagu vanaaegse seltskonnatantsu tuurid. Nõmme oli refrään. Roheliseks värvitud maja Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava nurgal oli isa vanemate ehitatud. Nemad olid kogu aeg seal ja rajasid usaldusliku rahuliku igavikutunde, turvalisuse illusiooni, mis kestis kogu mu lapsepõlve, et hiljem vägivalla tõttu lõppeda. Meie toa akendest paistsid kõrged mustendavad männid, ja sellest vaatluspunktist kulgevad mälestuspildid meeter meetri järel ümbrusesse ja teistesse tubadesse.”

— Käbi Laretei „Seal kodus – siin võõrsil“