16.02.2025 Perehommik – külas Liina Velner ja Kadri Roosi — Loe lähemalt

Aleksander Kask – Nõmme ühistegevus

Aleksander Kask sündis 29. novembril 1885 Lohusuu vallas Tartumaal. Õppis Lohusuu valla- ja ministeeriumikoolis. Tegi algkooli õpetaja eksamid Narva gümnaasiumi (1905) ja koduõpetaja eksamid Tartu gümnaasiumi juures (1908). 1913 – 1916 õppis kõrgematel kaubanduskursustel Peterburis. Oli õpetaja mitmel pool Eestis (sh E. Lenderi gümnaasiumis) ning kaastöötaja “Päevalehe” ja “Pealinna Teataja” toimetuses.

1917 asus A. Kask Tallinna, Linnade Liidu teenistusse. Järgmise, Eesti Vabariigi loomisaastal oli ta juba Ühistegeliku Büroo juhataja ning Kaubandusministeeriumi tööstusosakonna juhataja. Vabadussõja päevil pandi A. Kase õlgadele sõjaväe peakontrolöri vastutusrikas amet  – ta pidi jälgima meie nappide ressursside otstarbekat kasutamist Eesti riigi püsimajäämiseks. Vabadusvõitluses osutatud teenete eest annetati talle Vabadusristi sõjaliste teenete 2. järk.

1920. ja 1930. aastatel pühendus A. Kask ühistegelikule töö edendamisele meie noores vabariigis. Ta oli üks Eesti Ühistegeliku Liidu loojaid, selle juhatuse liige 1919 aastast ning pikaajaline juhatuse esimees (1924 – 1932 ja 1935 – 1940); Eesti Rahvapanga organiseerijaid ja juhatuse esimees 1925 – 1940; Ühistegeliku Keskkindlustusseltsi organiseerijaid 1923 ning nõukogu esimees 1924 – 1940. 1928. aastast oli ta ka Eesti Panga nõukogu liige ning juhtis Ühistegevuskoda kogu selle eksisteerimise ajal 1936 – 1940. Need oli ametid ja ülesanded, millest oleks jätkunud kuhjaga mitmele mehele.

Mitte vähem soliidne oli ka A. Kase ühiskondlike kohustuste loetelu. Ta oli Eesti-Läti sõprusühingu abiesimees, ühistegelike organisatsioonide poolt valitud 1937. aastal Rahvuskogu II koja ja 1938. aastal Riiginõukogu liikmeks. Esimese koosseisus võttis ta osa uue põhiseaduse väljatöötamisel.

1920. aastatel rajas A. Kask endale kodu Nõmmele Nurme tänavas. Kodulinn ei kujunenud talle vaid pelgalt elukohaks. Ka siin lõi ta jõudumööda kaasa seltskondlikus tegevuses. A. Kask oli Nõmme Majaomanike Panga ning Nõmme Kindlustusseltsi kõrgem patroon, kellena ta viis need rahandusasutused majandusnäitajate poolest esimeste hulka Eestis. Kasutades oma kogemusi, lõi A. Kask Nõmmele hästifunktsioneeriva majandusasutuste süsteemi, mis oli korrespondentvõrgu kaudu ühendatud üle-eestilise ühistegelike majandusasutuste võrguga. 1936. aastal oli A. Kask üks neist, kes asutas Nõmme Rotary Klubi. Üks aasta (1937/38) oli tema kanda klubi presidendi vastutusrikas ülesanne.

Kaasaegsed iseloomustavad A. Kaske kui tagasihoidlikku töömeest, kes oma teeneid rõhutama ei kippunud. Nii ei võtnud ta vastu talu, mis talle Eesti riigi loomisel osutatud teenete eest oli määratud. Selle asemel asus ta rajama maakodu oma jõudude ja rahadega. 

Lisaks Vabadusristile oli A. Kasel EV põhiseaduse II klassi mälestusmärk ja Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk (1938). Peale Eesti okupeerimist 1940 aastal oli ta sunnitud avalikust elust tagasi tõmbuma. Vaid juhuse tõttu pääses ta 1941 aastal küüditamisest. Saksa okupatsiooni ajal ning esimestel sõjajärgsetel aastatel tegeles A. Kask tõlketööga. Pidev surutis ja alaline arreteerimisoht, eemalolek aktiivsest tegevusest mõjusid aga nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

A. Kask suri 25 jaanuaril 1950 ja on maetud Rahumäe kalmistule.