Arnold (kirikuraamatute järgi Arnold Johan Wilhelm) Trossin  sündis 29. mail 1875. aastal Järvamaal Jänedal saksastunud vene perekonnas. 1879. aastal siirduti Tallinna, A. Trossin lõpetas Nikolai gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja asus seejärel apteekriõpilasena tööle Rakverre. 1895. aastal sooritas ta Tartus apteekri abilise eksamid, töötas seejärel kuni 1900. aastani Tallinna Väikeses apteegis. Järgmisel aastal andis ta Moskvas proviisorieksamid  ning võttis vastu koha Raeapteegis. Selles Tallinna prestiižikaimas apteegis võitis A. Trossin peagi omaniku täieliku usalduse ning tõusis tema alaliseks asendajaks.

Noore mehe sooviks oli aga saada päris oma apteek. Tema pilk jäi peatuma Tallinna külje all olevale Nõmme suvituskohale. Järjest arenev ja suurenev asum tõotas perspektiivikat turgu. Juba aastatel 1903 – 1904 oli siin proovitud apteeki pidada, kuid esialgu edutult –  see tasus end ära vaid suvel. Kümnendi lõpul olukord mõnevõrra muutus. Järjest rohkem inimesi rajas siia aastaringse kodu, suvitus- ja väljasõidukohast oli saamas arvestatava suurusega asula.

5. jaanuaril 1910 saatis A. Trossin kubernerile palve apteegi avamiseks. Märtsis leiti sobiv koht, maja Nõmme jaama lähedal, kus uus asutus võiks paikneda. 31. mail saabus lõpuks ka kuberneri lubav resolutsioon ja töö võis alata. Uus apteek võitis ruttu tuntuse ning tõusis peagi Nõmme üheks soliidsemaks asutuseks. Tänav, kus ta asus, nimetati peagi Apteegi tänavaks. See kinnitati ametlikult ka Nõmme alevi tänavanimede korrastamisel 1922. aastal. 1920. alguses võimaldas A. Trossini paranenud varanduslik seis seni üüritud maja päriseks osta. 1924. aastal ehitas ta hoonele peale teise korruse, sellisel kujul on see säilinud tänapäevani.

22. detsembril 1927 sai meie kodulinna senine ainuke apteek endale konkurendi, avati Nõmme linnaapteek. Viimane oli linna asutus teenimaks linnale tulu ja seetõttu muidugi veidi privilegeeritumas seisundis. Eraettevõtja A. Trossin pidi “vee peale jäämiseks” ennast taas tõsiselt pingutama.

1939. aastal pidi A. Trossin koos tuhande teise Nõmme sakslasega kodumaa jätma ja  “suure juhi” kutsel  Saksamaale sõitma. Järgmise aasta 7. oktoobril natsionaliseeriti rahvakomissaride nõukogu otsusega tema apteek. 1959. aastal võttis uus võim nime ka tänavalt, Apteegist sai Mai.

A. Trossini suri Saksamaal Würtzburgis 31. oktoobril 1942. 1944. aastal kandis tema  reprivatiseeritud apteek nime “A. Trossini pärijate apteek”. Seda pidas tema Saksamaalt kodumaale tagasi tulnud abikaasa Johanna, kes suri siin 5. juunil 1949 ja on maetud Hiiu-Rahu kalmistule.

A. Trossin oli läinud kuid tema külvatud seeme oli langenud viljakasse mulda. Tema elutöö, apteek, töötas Nõmmel veel aastaid, jõudis  tähistada oma 100 juubelit ja sulges siis uksed. Kahjuks lõplikult!