Karl Aleksander Nõmmisto (enne eestistamist Hermann) sündis 3. augustil 1902 Tartumaal Kudina vallas talupidaja perekonnas. Õppis Tartu Kooliõpetajate Ühisuse kaubanduskoolis ja Tallinna Kolledžis. Hiljem täiendas ennast Tartu Keeltekoolis, Tallinna Rahvaülikoolis ja Ühistegevuskoolis. Õpingutele järgnes ajateenistus lennurügemendis ning lühiajaline töö lennuväe staabis kirjutajana.

1926 tuli K.A. Nõmmisto Nõmmele, et edendada siinset ühistegevust. Alustada tuli tarbijaühistu Tulu raamatupidajana. Töö selles juba jõudu koguvas süsteemis ei rahuldanud siiski noort otsivat meest. Ta tahtis luua midagi oma, midagi täiesti uut ja otsast peale. Ideed ja plaanid vajasid elluviimist ning Nõmme oli selleks lausa ideaalne paik: Eesti kõige kiiremini kasvav linn, tormilise ehitustegevuse ja areneva infrastruktuuriga. Samas puudusid Nõmmel veel täiesti oma kindlustus- ja krediidiasutus.

Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks saigi Nõmme Kindlustusseltsi (1937 Kindlustusselts Nõmme) loomine. Esimesele koosolekule koguneti 30. augustil 1926. Vähem kui aasta hiljem, veebruaris 1927 järgnes Nõmme Ühispank (aastast 1930 Nõmme Majaomanike Pank). Koos juba töötava tarbijate ühistuga Tulu moodustasid need terviksüsteemi, mille toimimine toetus üksiklülide vastastikusele abile. Ühistu kaudu korrastati kaubandust, reguleeriti ja hoiti kontrolli all hindu. Kindlustus turvas ettevõtteid ja kaubandus, seal oli kindlustatud ka Tulu ja panga vara. Pank akumuleeris raha, krediteeris ettevõtlust, teostas ja kontrollis rahalisi operatsioone. Panga kaudu tegid oma rahalised operatsioonid muidugi ka Tulu ning Nõmme Kindlustusselts.

Kõige selle taga oli K. A. Nõmmisto koordineeriv töö. Oli ta ju nii panga kui ka kindlustusseltsi faktiline juht, direktor-asjaajaja. Vaatamata suurele koormusele jätkus tal aega ka seltskondlikuks tegevuseks, osalemiseks Nõmme seltside ja ühenduste töös. Varsti pärast Nõmme tulekut ühines K. A. Nõmmisto kohaliku kaitseliidu malevkonnaga, alates 1935 täitis ta seal majanduspealiku kohuseid. 1936 oli ta üks Nõmme Rotary Klubi asutajaid. 1939 valiti ta Nõmme linnavolikogu liikmeks. Ka meie linna esinduskogus sai ta rakendada oma suuri kogemusi rahanduse ja raamatupidamise alal olles revisjonikomisjoni liige.

1940 Nõmme pank ja kindlustusselts natsionaliseeriti, kohalik hästifunktsioneeriv majandussüsteem varises kokku. Saksa okupatsiooni ajal, novembris 1943, pank küll K.A. Nõmmisto eestvedamisel ja juhtimisel taastati, kuid endist hoogu enam ei saavutatud. Sama võib öelda ka Nõmme Majaomanike Seltsi kohta, mille esimeheks K. A. Nõmmisto valiti. Endisest tuhatkonnast liikmest kogunes vaid 60.

21. septembril 1944 lahkus K.A. Nõmmisto kodumaalt. Jätkus aktiivne tegevus, alul IRO laagris Saksamaal Geislingenis, kus ta oli Eesti Rahvuskoondise Üldbüroo juhataja ning Rahvaülikooli abijuhataja. Ta asutas ka Geislingeni Eesti Tarbijateühistu ning Eesti Ühistegelaste Ühingu. Aprillis 1949 asus ta koos perega Austraaliasse Melbourni, kus töötas raamatupidajana. Peale pensionile minekut leidis K. A. Nõmmisto kutsumuse asuda usutööle. Septembris 1971, peale vastavate õpingute lõpetamist, ordineeriti ta eesti koguduse pastoriks.

Hingekarjase töö kestis kuni surmani 3. septembril 1991. Kodumaad polnud tal enam määratud näha.