Aksel Mei sündis 8. veebruaril 1896 Tartumaal Rõngu vallas. Lõpetas Rõngu Tilga õigeusu kooli (1906) ja Tartu linnakooli (1912) ning sooritas koduõpetaja kutseeksamid (1913). Peale pikemat vaheaega istus ta peale Vabadussõja lõppu taas koolipinki, lõpetas Tallinna õhtukeskkooli (1921) ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga (1925). Akadeemiliselt kuulus korp! Sakala perre.
A. Mei töömehetee algas vallasekretäri abina Vana-Roosas 1912. aastal. 1913 – 1915 oli ta Nõuni algkooli juhataja, 1916 – 1919 töötas Petrogradis ja Pihkvas posti-telegraafi kontrolljaoskonna juhatajana. Naases 1919 Eestisse ning oli kuni 1921. aastani Riigikontrolli revident.
Peale ülikooli lõpetamist töötas 1925 – 1929 Riigikontrolli kantselei juhatajana ja Riigikontrollnõukogu asjadevalitsejana, 1929 valiti sama asutuse tsiviilosakonna ja 1936 rahandusosakonna juhatajaks. Alates 1938 oli ta Riigikontrollnõukogu liige.
1930. aastate alul asus A. Mei elama Nõmmele. 1934. aastal sai ta majaomanike nimekirjas linnavolikogu liikmeks. Sama aasta juunis valiti ta meie linna esinduskogu aseesimeheks ning 1935. aasta jaanuaris esimeheks. Sellel vastutusrikkal ametikohal oli ta kuni uute valimisteni 1939. aasta oktoobris. Need olid otsustavad aastad nii Eesti Vabariigi kui ka Nõmme linna arengus, kus uue majandustõusu harjal saavutati parimad tulemused moodsa infrastruktuuri arengus. Nõmmelased oskasid oma juhte valida – suurte finantskogemustega riigikontroll A. Mei oli selle parimaks näiteks. Kõrvuti tööga volikogus rakendas ta oma kogemused ka seltskondlikus töös. Ta oli Nõmme vaestelastekohtu esimees ning aastatel 1933 – 1938 majaomanike seltsi abiesimees. Nõmme Majaomanike Seltsist kujunes neil aastail meie kodulinna suurimaks organisatsiooniks, millel liikmeid tuhande ringis.
Lisaks oli A. Mei veel juhatuse liige Eesti-Läti ja Eesti-Poola sõprusühingus ning Tallinna Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsis. Viimasele kuulus 1926. aastal Kivimäele ehitatud sanatoorium.
A. Mei oli üks kõrgemini dekoreeritud nõmmelasi. Teenete eest Eesti riigikontrolli edendamisel evis ta Valgetähe II klassi (1938), Punase Risti II (1936) ja III (1932) klassi teenetemärgid.
Peale 1940. aasta riigipööret kõrvaldati A. Mei muidugi ametist, kuid arreteerimisest või küüditamisest ta pääses. Küllap aitas siin kaasa asjaolu, et ta oli veendunud vanapoiss ning võis end varjata kartmata repressioone perekonna kallal. Saksa okupatsiooni ajal naases A. Mei tööle oma erialal. Ta oli Eesti Omavalitsuse sisedirektooriumi arvekontrolli osakonna asutaja ning juht. Juunist 1942 muutus see üksus omaette asutuseks ja A. Mei ametikoht võrdsustati direktori omaga. 1944. aastal lahkus ta pealetungiva punaarmee eest Saksamaale ja sealt edasi Ameerika Ühendriikidesse.
A. Mei suri New Yorgis 26. juunil 1964. aastal.