A. Lukin sündis 13. detsembril 1877 Tartumaal, Soontaga vallas Haaslava mõisa aedniku pojana. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari algkooli (1894) ning õppis hiljem ka Aleksandri gümnaasiumis Tallinnas, kus 1916. aastal andis eksamid riigiteenistuse auastme saamiseks. 1904 – 1905 võttis ta osa Vene-Jaapani sõjast.
1908. aasta 15. märtsil palkas vastasutatud Heakorra Selts A. Lukini tööle korravalvuriks – politsei kordnikuks tolleaegse nimetusega “urjädnik”.
Kui 1912. aastal asutati Tallinna kreisi Nõmme politseijaoskond, leidis seal tööd ka A. Lukin. Siin oli ta kuni 1. augustini 1913, mil edutati Tallinna II jaoskonna rajooni ülevaatajaks. Märtsis 1917 A. Lukin mobiliseeriti ning sama aasta detsembrini teenis ta ametnikuna Vitebski kreisi sõjaväe ülema staabis. Eesti Vabariigi alguspäevil naases A. Lukin Nõmmele, kus ta asus tööle toitlustusosakonna ametnikuna. 20. novembril 1918. määrati kogemustega mees Nõmme miilitsa etteotsa. Teenistus jätkus siin kuni 1919. aasta 10. detsembrini, vahepeal muutus vaid ametinimetus – miilitsülemast sai politseiülem. Alates 1921 suundus A. Lukin Nõmme alevivalitsuse teenistuses, sealjuures alates 12. juunist 1925 oli ta valitud alevivanemaks. A. Lukini määras saatuseks olla Nõmme viimane alevivanem ja esimene linnapea. Kui 1925. aastal otsustas vabariigi valitsus rida aleveid eesotsas Nõmmega linnaks muuta, algasid alevivanemal kibedad päevad. Tema õlule laskus ettevalmistustööde põhiraskus sh alevimajanduse ümberkujundamine linnamajanduse võrratult keerukamatele rööbastele. Kui 12. novembril 1926 Nõmme linnaks kuulutati, sai alevivanem A. Lukinist automaatselt linnapeaks. 17. veebruaril 1927, peale esimesi linnavolikogu valimisi, võttis uus linnapea J. Lindemann temalt teatepulga üle. A. Lukin siirdus Nõmme tarvitajate ühistu “Tulu” teenistusse, kus töötas kaupluse juhatajana kuni 1940 aastani.
Aktiivselt võttis A. Lukin osa ka kodulinna seltskondlikust elust, oli korduvalt valitud alevivolikogu (1919, 1921 ja 1923) ja linnavolikogu (1927) liikmeks. Ta tegutses aktiivselt Nõmme tuletõrjes kuuludes korrapidajate jaoskonda. A. Lukin oli NVTÜ esimees 1919 – 1923 ja 1926 – 1927 ning peamees 1923 – 1926, seejuures oli ta 1923. aasta veebruarist augustini korraga mõlemal ametikohal, ainsana kogu Nõmme tuletõrje ajaloos. 1927. aastast oli A. Lukin NVTÜ revisjonikomisjoni liige ja esimees (1935 – 1940). Sellele lisandus Nõmme Skaudisõprade Seltsi juhatuse liikme ja laekuri kohuseid. Aktiivselt tegutses ta Nõmme Kindlustuse Seltsis (abimees 1927 – 1931, hiljem auinspektor) ja Nõmme Majaomanike Pangas (asutajaliige 1927 ja nõukogu liige 1928 – 1932).
Pikka elutööd jäid tähistama mälestusmedalid Vene-Jaapani sõjast ja Vabadussõjast, Eesti tuletõrje hõbe- ja kuldmedal ning skautide II klassi svastika.
A.Lukin suri 27. novembril 1944 ja on maetud Liiva kalmistule. Tema kalmule asetati plaat Nõmme tuletõrje divisjonilt, muid teeneid ei tohtinud uue võimu tingimustes enam meelde tuletada. 2006. aastal asendati see Nõmme linnaosa valitsuse poolt uue väärikama hauakiviga.