Juhan Murumets (enne eestistamist Johannes Kirkmann) sündis 30. jaanuaril 1885 Läänemaal Piirsalu vallas. Õppis Piirsalu valla-, Kullamaa kihelkonna- ja Haapsalu Nikolai koolis. Õpetaja kutse omandas Haapsalu linnakooli pedagoogika klassis (1908). Töötas õpetajana mitmel pool Eestis, 1909 suundus Kaukaasiasse, kus oli kuni 1914. aastani Punase-Lageda eesti asunduse köster ja ministeeriumikooli juhataja. 1914 – 1918 oli ta sõjaväes I maailmasõja rinnetel. 1915 lõpetas Tiflisi (Tbilisi) lipnikekooli. 1918 – 1919 oli J. Murumets Tiflisi Eesti Rahvusnõukogu esimees ning 1920. aastal Eesti Vabariigi konsul Tbilisis.

Peale opteerumist 1921 sai J. Murumetsast nõmmelane, asudes siin taas koolmeistri ametisse. 1921 – 1927 oli ta õpetaja Nõmme Algkoolis. Samal, 1927. aastal pandi nurgakivi Hiiu koolihoonele ja Nõmme Algkoolist moodustati kolm iseseisvat haridusasutust: I  ja II algkool, mis 1928 kolisid Hiiu koolimajja ja III algkool, mis jäi oma vanasse asupaika. 1931 I ja II algkool ühendati ja moodustati Hiiu algkool. 1932 sügisel avati Kivimäe algkool, kuhu suunati osa Hiiu algkooli õpilastest. 1927 – 1931 oligi J. Murumets II algkooli juhataja, 1932 – 1934 aga vastavatud Kivimäe algkooli eesotsas.

1934. aasta oli keeruline nii Eesti kui ka Nõmme poliitilises elus. 12. märtsil peatati vapside liikumine ja selle organisatsiooni nimekirjas volikogudesse valitud saadikud kaotasid oma mandaadi. Sel raskel ajal, 1. mail 1934 määrati J. Murumets Nõmme linnanõunikuks, ühtlasi pandi tema õlule abilinnapea kohustused. Arvestades tema senist tööpraktikat ja kogemusi, tuli asuda juhtima ka Nõmme haridusosakonna tööd. Linna senine haridusjuht, Hjalmar Mäe, oli oma poliitilise tegevuse pärast arreteeritud ning ootas oma saatust Patareis.

1930. aastate teine pool oli väga teguderohke Nõmme hariduselus. Valmis Rahumäe algkooli (1935) ja Nõmme Gümnaasiumi hoone (1939). 1937 valmis linnavalitsuses J. Murumetsa juhtimisel Nõmme koolivõrgu arendamise 15 aasta kava, milles juba mainitud gümnaasiumihoonele lisaks kavandati kahe algkooli ehitamist ning Tallinna Õpetajate Seminari ületoomist Nõmmele.

Lisaks oli J. Murumetsa õlgadel rohkesti ka ühiskondlike kohustusi. 1934 – 1940 oli ta Nõmme linnavolikogu liige, sealjuures 1939. aasta valimistel üks neljast kandidaadist, kes sai üle 50 % võimalikest häältest. Mitmekülgne oli ka tema seltskondlik tegevus – juhtiv töö spordiseltsis “Kalju” ja Nõmme Hariduse ja Rahvamaja seltsis, Nõmme Rotary klubi üks asutajaid 1936. Õpetaja jäi õpetajaks ka töövälises tegevuses – Nõmme Noorkotkaste Maleva vanemana pälvis ta kodulinna noorte lugupidamise ja armastuse. 2. novembrist 1936 oli J. Murumets ka Nõmme Seltskondlike Organisatsioonide kogu esimees. See oli omamoodi seltside parlament, kus koordineeriti tegevust ja planeeriti suuremaid üritusi – laulu- ja kevadpäevi, omavalitsuse juubeleid.

J. Murumetsa viljakat tegevust vääristati Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga (1938) ja Eesti Rohelise Risti III järguga.  Selle tegevusrohke eluperioodi katkestas Eesti okupeerimine. 29.juulil 1940 vabastati ta juhtivatest ametitest, katkes seltside tegevus …

Oma elu viimastel aastatel oli J. Murumets Hiiu algkooli (28. mittetäieliku keskkooli) direktoriks. Pidev ideoloogiline surve ei jätnud oma mõju avaldamata. Nõmme hariduselu üks juhtfiguure suri 22. juunil 1949 ja on maetud Hiiu-Rahu kalmistule.