Karl Aleksander Reinaste (1936-ni Reinmann) sündis 1. augustil 1891 Tartumaal Pala vallas talupidaja ja ehitusettevõtja perekonnas. Lõpetas Pala valla-, Kodavere kihelkonna- ning Kokora ministeeriumikooli. Õppis Saadjärve pedagoogilises koolis, sai algkooliõpetaja kutse Tallinnas 1909 ja koduõpetaja kutse Tbilisis 1914. Täiendas end 1921. aastal kursustel Tartu Ülikooli juures.

K. Reinaste töötas kooliõpetajana Tartumaal, Kaukaasias (Alam-Linda ministeeriumi- koolis) ja Krimmis. I Maailmasõja puhkedes mobiliseeriti ja suunati Telaani lipnikekooli, mille lõpetas 1916. Võttis osa lahingutest 174 diviisi koosseisus, teda autasustati Anna 4. järgu ordeniga mõõgal. Järgnenud Vene kodusõjast võttis osa Denikini ja Wrangeli armees, sai Perekopi all haavata. Peale opteerumist 1920 töötas Alatskivi algkooli juhatajana.

Kuid tema kutsumuseks läbi elu sai ühistegelik töö, mis algas juba kaugel võõrsil. 1918 – 1919 oli ta ühistegeliku liidu esimees Krimmis. Peale Eestisse naasmist alustas ta aktiivset tegevust Eesti Ühistegelikus Liidus, oli selle organisatsiooni sekretär 1922 – 1924, hiljem juhatuse liige ja nõunik. Aastatel 1937 – 1940 oli ta Eesti Ühistegevuskoja nõunik. Aastast 1927 oli K. Reinaste ühtlasi ka ajalehe “Ühistegelised Uudised” vastutav toimetaja ning ÜT Kindlustuse Keskseltsi juhatuse liige.

1920. aasta lõpus asus K. Reinaste elama Nõmmele. Tema tegevust oma kodulinna hüvanguks võib koondada kolme nimetaja alla: ühistegevus, omavalitsus ja kaitseliit. K. Reinaste oli Nõmme Majaomanike Panga juhatuse liige, abiesimees ja 1930-ndate kesk- paigast selle rahaasutuse nõukogu esimees. Samas lõi ta kaasa ka Nõmme Kindlustuse Seltsi tegevuses juhatuse esimehena. Paljuski just tema energilisele tegevusele suutsid need suhteliselt väikesed, kuid Nõmmele tähtsad asutused üle elada rasked kriisiaastad ja püsima jääda, ühtedena vähestest Eestis.

Korduvalt (1930, 1934 ja 1939) oli K. Reinaste valitud Nõmme linnavolikokku. 1930 – 1934 oli ta selle esindusorgani esimees, juhatas pikemat aega hariduskomisjoni. Ka siin oli ta vastutusrikkal kohal just kriisiaastail ja taas peab tõdema, Nõmme linn tuli sellest katsumusest välja suhteliselt valutumalt kui nii mõnigi teine Eesti linn või piirkond. 

Juunis 1935 kutsuti nooremleitnant K. Reinaste tegevteenistusse ja määrati Sõjavägede Ülemjuhataja käskkirjaga KL Nõmme Malevkonna pealikuks. Ta asus juhtima Tallinna Maleva üht võitlusvõimelisemat üksust, mil liikmeid 300 ümber. K. Reinaste teeneks võib lugeda eelkõige seda, et ta suutis koondada kõik linna ärksamad jõud kaitseliidu ümber. Selle organisatsiooni liikmeteks olid kõik linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapeaga, palju juhtivaid ärimehi, volikogu liikmeid jne. On, millest ka tänapäeval õppust võtta. Ka sellel kohal suutis K. Reinaste ühildada töö nö üle-eestilisel ja kohalikul tasemel: olles OÜ “Eesti Ringhääling” asutajaid ja kauaaegne esimees, asutas ta 1936 Nõmme lokaalse raadio kaitseliidu egiidi all.

Tehtud töö vääristati Kotkaristi V (1938) ja Valgeristi III klassi (1936) teenetemärgiga. Peale 1940. aasta pööret jagas K. Reinaste tuhandete teiste Eesti meeste saatust. 15. juunil 1941 ta arreteeriti ning pidi läbi tegema kõik uue võimu “kohtupidamise” õudused.  Kohtuotsuse, surmanuhtlus mahalaskmise läbi, kinnitas oma allkirjaga kurikuulus Idel Jakobson. K. Reinaste hukati 24. aprillil 1942 Sverdlovskis.