Glehni Kalevipoeg, Krokodill ja teised rajatised

Raudkivi oli Glehni lemmikmaterjal. Sellest oli valmistatud ka tema tuntuim ja omapäraseim taies „Kalevipoeg”. Otsast lõpuni Glehni oma kätega ehitatud kuju oli tegelikult tema töö kokkuvõte, ausammas meistrile endale. Tegi ju Glehn selle, võttes modelliks iseenda, suurendades kõiki mõõtmeid neli korda. Töö ei möödunud viperusteta, poolvalmis kuju kaotas tasakaalu ja kukkus ümber. Et äpardus ei korduks, sai „Kalevipoeg” tubli nuia toeks kätte. Kuju nimetas Glehn küll „Kalevipojaks”, kuid eeskuju võttis Saksa mütoloogiast, kus kangelasel seljas metsloomanahk koos sarvedega. Rahva reageering oli muidugi ühene: kuju hakati nimetama „Glehni kuradiks”. Autor oli selle peale väga nördinud ja olevat pannud kuju ette kivi kirjaga „Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind”.

Nikolai von Glehn ja tema „Kalevipoeg”.

Kalevipoeg valmis aastatel 1902 – 1908. Peale selle laskis Glehn valmistada raudkividest lohe, mille rahvas kohe krokodilliks ümber ristis. Ka siin ei saadud läbi viperusteta. Esimene pea osutus lohele liiga raskeks ning murdus otsast. Selle peale valmistati uus kergem pea ning murdunud kehaosa pisteti otsapidi maasse. Nii tekkis mulje, et teine lohe tungib maa seest välja, olles valmis esimesele appi tulema tema pahategudes. (Krokodilli teine pea leiti taas ning kaevati välja 2010. aastal LL). „Lohe” ja „Kalevipoeg” pidid Glehni idee kohaselt moodustama ühise grupi: koletis luuras vägilast selja tagant. Motiiv, mis taas võetud saksa mütoloogiast, Nibelungide saagast.

Päris lossi ees paiknes veel kaks ehitist: müstiline kaljugrott ning väike kivikildudest lossi mudel. Viimast kutsuti Rootsi lossiks ning oli Glehnil mõeldud lastelastele mängimiseks. Muide, Glehn ise nimetas kogu seda oma loomingut Rootsi kuningriigiks. Võib olla liikusid tema mõtted seda luues hoopis „vanale heale Rootsi ajale”.

Rootsi loss – Glehni lossi väike mudel.

Sellisele kompleksile leidub samuti analoog mujalt Euroopast – metseen Corvalho Monteiro aastatel 1904 – 1910 Portugalis Sintras rajatud loss ja park Quinta da Regaleira, mis rikkalikult täidetud grottide, tornide, käikude ning muude rajatistega.