Glehni abikaasa Carolina Henriette Marie (sünd Berg) suri 1896. aasta märtsis. Glehnide matusepaik asus tollal Keila kirikaias, kuid peremehe otsus oli teine: abikaasa haud pidi olema lossi lähedal Mustamäe nõlva all, nii et kallis paik oleks lossi akendest näha. Sobiva koha leidiski ta paarsada meetrit kallakust eemal. Matusepaik (Grabstätte) pidi Glehni arvates saama pühalik-müstiliseks kohaks. Selleks kujundas ta kraavide abil saared ning rajas tiigid. Saartele istutati puid: haabu, kaski, kuuski. Nende kohin, haavalehtede värelemine ja voolava allikavee vulin süvendasid harrast meeleolu. Üle kraavide olid rajatud raudkivist sillad, samast materjalist olid valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millel marmorrist. Hiljem maeti sinna ka poja Manfredi lapsed Barbara Maria (1902) ja Ulrich (1904).